Litsentsilepingutest

Litsentsilepingu õiguslik definitsioon määratleb selle lepinguliigile omased tunnused, mille abil saab eristada seda teistest kasutuslepingutest. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

Litsentsileping annab võimaluse kasutada intellektuaalset vara kas isiklikel või ärilistel eesmärkidel. Intellektuaalne vara on loometöö, mis on õiguslikult kaitstav ja sellega seotud õigused on absoluutsed õigused, mis jagunevad isiklikeks ja varalisteks õigusteks.

Litsentsilepingu esemeks on autoriõigused ja sellega kaasnevad õigused. Autoriõigused tekivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning autoriõigustega seonduvat reguleerib autoriõiguse seadus.

Litsentsilepingute liigid

Litsentsilepingud liigituvad liht- ja ainulitsentsilepinguteks, autoriõiguse seadusest tuleneb ka veel eraldi tüüpi all-litsentsileping, mis võib esineda nii liht- kui ainulitsentsilepingu puhul.

Lihtlitsentsilepinguga antakse litsentsisaaja kasutusse intellektuaalse varaga seotud õigused. See ei piira litsentsiandjal lepinguga antud õigusi ise kasutamast ega sõlmida uusi litsentsilepinguid. Lihtlitsentsilepingu alusel tekkinud kasutusõigus jääb kehtima ka juhul, kui pärast lepingu sõlmimist sõlmitakse kolmanda isikuga ainulitsentsileping v.a juhul, kui varem oli kokku lepitud teisiti.

Õiguskirjanduses on iseloomuliku lihtlitsentsilepinguna nimetatud näiteks litsentsilepingut, mille alusel annab joonestamistarkvaralooja selle kasutamise õiguse erinevatele ettevõtetele, kelle majandustegevus on projekteerimine, kusjuures pooled võivad kokkuleppida õiguste kasutamise tähtajas, tehniliste uuenduste ja toe saamises, vastutuse piirangus jms.

Ainulitsentsilepingu alusel on litsentsisaajal õigus kasutada lepinguga antud õigusi ainult kokkulepitud ulatuses ja ühtlasi välistatakse litsentsiandja ja teiste isikute kasutusõigus. Sisuliselt annab ainulitsentsilepinguga litsentsiandja varem endale kuulunud õiguse ära. Praktikas antakse ainulitsents peamiselt tähtajatult, ülemaailmse kehtivusega koos edasilitsentsimise õigusega ilma, et selle eest tuleks litsentsisaajal täiendavalt tasuda.

Litsentsisaaja õigused

Litsentsisaaja ei omanda küll lepingu esemeks olevaid õigusi, kuid tema positsioon on omaniku omaga sarnane, sest ainult litsentsisaajal on õigus lepinguga antud õigusi kasutada. Praktikas sõlmitakse ainulitsentsilepinguid, kui on vaja intellektuaalseid õigusi mingi kindla aja vältel piirata. Näiteks antakse tarkvara kasutamise õigus mingiks ajaks teisele ettevõttele, mille abil arendatakse uut tarkvara ja litsentsiandja ei ole selle aja jooksul õigustatud tarkvara kasutama. Lepingu lõppedes litsentsiandja õigused tarkvarale taastuvad ning litsentsisaaja õigused lõppevad.

All-litsentsilepinguga antakse lintsentsilepingu alusel kasutatav vara üle kolmanda isiku kasutusse litsentsisaaja poolt. All-litsentsilepingu võib sõlmida üksnes siis, kui litsentsiandja on andnud vastava loa, mis võib sisalduda põhi- või eraldiseisvas lepingus. Siiski vastavalt autoriõiguse seadusele ei mõjuta nõusoleku puudumine all-litsentsi kehtivust. Nõusoleku puudumisel lepingu sõlmimine tähendab litsentsiandja ja litsentsisaaja vahelise lepingu rikkumist, mis annab litsentsiandjale õiguse kasutada litsentsisaaja vastu õiguskaitsevahendeid, näiteks leping üles öelda, nõuda kahju või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Allikas: Wikipedia