Mis on käsundusleping?

Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.

Töövõtulepingul ja käsunduslepingul on mitmeid ühiseid jooni, mis teeb nende eristamise mõningatel juhtudel üsna keeruliseks. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamine sarnasus seisneb selles, et nii käsundisaaja kui töövõtja kohustuvad osutama võlausaldajale kokkulepitud teenuse. Samas on just võlgnetava teenuse olemus põhiliseks lepingute eristamise kriteeriumiks.

Käsunduslepingu peamine erinevus töövõtulepingust seisneb selles, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja teenust osutades saavutama kokkulepitud tulemuse, näiteks parandama auto, tõlkima artikli või lõikama tellija juukseid. Käsunduslepingu alusel on käsundisaaja aga kohustatud üksnes tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, võlgnemata seejuures tulemust kui sellist.

Allikas: Wikipedia