Enne töölepingu sõlmimist: praktiline juhend töötajale

Sügis on uute alguste aeg – paljud alustavad sel perioodil uues töökohas. Enne tööülesannete juurde asumist tuleb aga kindlasti sõlmida korrektne tööleping . Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mis määrab kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused. Eesti töölepingu seadus eeldab, et kõik olulised tingimused lepitakse kokku kirjalikult enne tööle asumist. See tähendab, et töötaja peaks oma tulevase lepinguga põhjalikult tutvuma. Allpool toome välja, mida peab tööleping sisaldama ja millele pöörata erilist tähelepanu , samuti praktilised nõuanded lepingu sõlmimiseks.

Töölepingu kohustuslikud tingimused ehk nõuded seadusest

Eesti töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingus kirjas olema mitu olulist infoblokki, mis hõlmab kõiki töösuhte põhiaspekte.

Esiteks peavad lepingus olema osapoolte andmed – mõlema poole nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht. Samuti tuleb märkida lepingu kuupäev ja tööle asumise aeg, st töölepingu sõlmimise kuupäev ning päev, millal töötaja tööd alustab.

Tööülesannete kirjeldus ja ametinimetus on üks lepingu keskseid osi. Tuleb kirjeldada, millist tööd töötaja teeb ehk tema põhiülesanded. Samuti lisatakse ametinimetus, kui sellega kaasnevad mingid õiguslikud tagajärjed või erireeglid, näiteks teatud ametikohtadel nõutav kvalifikatsioon.

Töötasu tingimused peavad olema selgelt välja toodud. Siia kuulub kokku lepitud palk ja tasustamise viis – põhitöötasu määr (nt kuupalk või tunnipalk), võimalikud lisatasud nagu tulemuspalk või boonused tehingutelt, samuti palgapäev, millal palk välja makstakse. Lepingus peab olema viide, et tööandja tasub ja peab kinni seadusega ettenähtud maksud nagu tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustus. Töölepingus või lisadokumentides tuuakse välja ka maksudega seonduv teave – näiteks viide maksude saajatele ja töötaja kaitse nende maksete tasumisel.

Tööaeg tuleb täpselt kokku leppida – millal ja kui palju töötaja töötab. See võib olla näiteks täistööaeg (40 tundi nädalas, E-R 9–17) või osaline tööaeg. Kui tööaeg jaotub muutuvalt summeeritud tööaja graafikuna, peab lepingus või tööandja teates olema kirjas ka graafiku teatavaks tegemise kord. Tööaeg on oluline kokku leppida, et mõlemale oleks selge, millal töötaja on kohustatud tööd tegema.

Töö tegemise koht peab samuti olema määratletud – kas see on konkreetne ettevõtte aadress või märge kaugtöö kohta, kui on kokkulepitud, et töötaja teeb tööd kodukontoris või mujal. Kui töö eeldab liikumist eri kohtades, tuleks ka see märkida.

Põhipuhkuse kestus on töötaja oluline õigus. Seaduse alusel on miinimumpuhkus 28 kalendripäeva aastas täistööajaga töötajale. Tavaliselt märgitakse lepingus kas 28 kalendripäeva või näiteks ettevõttepõhine poliitika, kui mõnel ettevõttel on pikem puhkus. Samuti lisatakse viide muudele tasustatud puhkusetele – näiteks kui tööandja pakub lisapuhkust või viidatakse seadusega ette nähtud eripuhkustele nagu isapuhkus.

Töökorralduse reeglid viitavad tööandja kehtestatud sisekorraeeskirjadele või töökorralduse reeglitele, kui need on olemas. Need reeglid on tavaliselt eraldi dokument, mis sätestab töökorralduse üksikasjad – tööohutus, käitumisreeglid, täpsem päevakava, pauside pikkus jms. Lepingus viidatakse nende olemasolule ning töötaja kinnitab allkirjastamisega, et on nendega tutvunud.

Kui tööandja juures kehtib kollektiivleping, mis laieneb ka uuele töötajale, peab sellele olema lepingus viide. Kollektiivleping võib mõjutada mitmeid töötingimusi nagu palk, puhkus ja tööaeg, seetõttu peab töötaja teadma, kui ta allub mõnele kollektiivlepingule.

Ületunnitöö tingimused tuleb samuti kokku leppida – kuidas ületunnitööd tehakse ja hüvitatakse. Seaduse järgi on ületunnitöö lubatud üksnes poolte kokkuleppel ning see tuleb kompenseerida kas vaba ajaga või 1,5-kordse tasuga. Lepingus võiks olla selgelt kirjas, mis korras ületunnitöö toimub – kas eeldatakse eraldi kokkulepet iga kord või on töö iseloomu tõttu ületunnid pigem vältimatud teatud valdkondades.

Viimaseks on oluline katseaeg – selle kestus ja olemasolu. Seaduse järgi on katseaeg eelduslikult 4 kuud, kui pole teisiti kokku lepitud. Alates 2022. aastast peab tööandja töötajat alati katseaja tingimustest kirjalikult teavitama – kui lepitakse kokku 4-kuuline katseaeg, tuleb see lepingusse kirja panna. Katseaeg võib olla ka lühem või poolte kokkuleppel üldse kohaldamata. Oluline: pikemat kui neljakuulist katseaega ei saa seaduse alusel kokku leppida. Kui sõlmitakse lühike tähtajaline leping (nt kuni 8 kuuks), ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest – näiteks 6-kuulise lepingu korral maksimaalselt 3 kuud.

Kõik ülaltoodud punktid peaksid töölepingus selgelt kajastuma. Tööandja peab andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, nii et töötaja mõistaks, millele ta alla kirjutab. Töötajal on alati õigus nende andmetega tutvuda ning vajadusel üle küsida. Kui mõnda tingimust pole lepingus kirjas, võib töötaja seda igal ajal nõuda – tööandja peab 2 nädala jooksul puuduolevad töötingimuste andmed töötajale esitama.

Märkus: Erijuhtudel tuleb lepingus või kirjalikus teatises kajastada veel täiendavat infot. Näiteks kui lepitakse kokku tähtajaline tööleping , peab kirjas olema lepingu kestus ja tähtajalisuse põhjus (nt hooajatöö, projekti lõppemine vms). Samuti kui kokku lepitakse konfidentsiaalsus või konkurentsipiirang , peab tööandja töötajale teatama, mida need kokkulepped täpselt tähendavad (milline info on saladus, kui kaua konkurentsikeeld kehtib jne). Kui tööd tehakse osaliselt kaugtööna (nt kodukontorist) või töötaja renditakse teise firmasse, peab see samuti olema kirjas või töötajale teatavaks tehtud.

Olulised punktid, millele tähelepanu pöörata

Tööleping võib olla küll mahult lühike dokument, kuid iga punkt selles on tähtis. Allpool on välja toodud peamised lepingutingimused veidi detailsemalt ning selgitused, millele töötaja peaks erilist tähelepanu pöörama töölepingu sõlmimisel.

Tööülesanded ja ametinimetus

Tööülesanded ja ametinimetus on üks lepingu kõige olulisemaid osi. Veendu, et sinu tööülesanded on piisava selgusega defineeritud. Liiga üldsõnaline kirjeldus (nt "muud juhataja poolt antud ülesanded") võib tähendada, et sulle usaldatakse hiljem kohustusi, mida sa ei oodanud. Näiteks kontoritöötaja lepingus võiks olla loetletud konkreetsemad ülesanded (dokumentide haldus, klientide teenindamine vms), samas kui teenindusalal peaks olema kirjas, millist teenust osutad (klienditeenindus müügisaalis, kassas töötamine jne). Kui ametinimetus on lepingus, uuri ka, kas sellega kaasneb mingeid erisoodustusi või -kohustusi (nt teatud ametitel on kutsetunnistuse nõue). Näpunäide: aruta tööandjaga läbi, millised ülesanded on esmatähtsad ja millised lisakohustused võivad tulla – see aitab hiljem vältida üllatusi.

Tööaeg ja puhkeaeg

Tööaeg ja puhkeaeg nõuavad hoolikat läbivaatamist. Uuri, kuidas on korraldatud sinu tööaeg. On see fikseeritud graafik (nt E–R kell 9–17) või paindlik/vahetustega tööaeg? Näiteks teeninduses ja tootmises kasutatakse tihti summeeritud tööaega, kus nädalakoormus võib varieeruda ning tööpäevad võivad langeda ka õhtutele, öödele või nädalavahetustele. Sellisel juhul peab tööandja järgima töö- ja puhkeaja seadusest tulenevaid reegleid (piisavad puhkeperioodid, öö- ja pühapäevatöö eest lisatasu jne). Veendu, et lepingus on kirjas, kuidas tööaega arvestatakse ning kuidas ületunnitööd hüvitatakse. Küsi tööandjalt, kui tihti graafik koostatakse ja kui pika etteteatamisega saad teada oma töövahetused – see on eriti oluline teeninduses (näiteks kaupluse müüja peab teadma, millal ta tööle on planeeritud). Samuti kontrolli, kas on ette nähtud öötöö või nädalavahetuse töö ja kas selle eest on lepingus eraldi kompensatsioon (seadus nõuab ööajal lisatasu vähemalt 1,25-kordselt ja riigipühal 2-kordselt, kui see pole juba põhipalgas arvesse võetud).

Töötasu, lisatasud ja hüved

Töötasu, lisatasud ja hüved on sageli kõige olulisem osa lepingus. Sinu palk peab lepingus üheselt mõistetav olema. Kontrolli, et kokkulepitud brutotöötasu number vastab sellele, milles varem juttu oli. Eestis räägitakse palgast tavaliselt bruto-summana (millest maksud lähevad maha). Uuri, kas lepingus mainitakse ka palgakomponente: tulemustasud, boonused, preemiad. 

Kui tööandja lubas näiteks kvartaliboonust või spordikompensatsiooni, peaks see ideaalis kuskil kirjas olema (lepingus või lisas). Kindlasti peaks olema fikseeritud palgapäev – kuupäev, millal tasu välja makstakse (näiteks iga kuu 10. kuupäev). Ära unusta: Eestis on kehtestatud miinimumpalk (2023. aastal 725 € bruto kuus, 2024. aastal 783 €; 2025. aastal tõenäoliselt üle 800 € – tasub kontrollida kehtivat määra). 

Töölepingu tingimused ei tohi olla töötaja jaoks halvemad kui seaduses nõutav, seega palk ei tohi olla alla kehtiva alammäära. Kui leiad lepingust viite, et töötasu sisaldab juba nt öötöö lisatasu või ületunni kompensatsiooni, siis veendu, et põhipalk on sellevõrra kõrgem (sest öötöö lisatasu eraldi võib lepingus kokku leppida, kuid siis peab töötasu olema vähemalt 1,25-kordselt arvestatud öötundide eest). Küsi ka, kas ettevõte pakub muud hüved – näiteks töötelefon, ametiauto, toitlustus, koolitused – ja veendu, et need on kirjalikult fikseeritud (kas lepingus või tööandja sisereegleis).

Töökoht ja töötingimused

Töökoht ja töötingimused peavad samuti lepingus kirjas olema. Kus ja millistes tingimustes sa töötad? Kas sul on kindel töökoht (nt kontor konkreetse aadressiga) või on töö liikuv (nt objektidel üle Eesti)? Kui on võimalus teha kaugtööd, võiks ka see kokkulepe olla kirjas. Samuti, kui töö eeldab näiteks isikukaitsevahendeid või tööriideid (nagu ehituses või meditsiinis), on hea täpsustada, kes need tagab. 

Töötingimuste all võib käsitleda ka töö intensiivsust ja keskkonda – näiteks füüsiliselt rasketel töödel (ehitus, laotöö) veendu, et tööandja järgib tööohutuse nõudeid ja võimaldab vajalikke puhkeaegu. Kuigi need detailid ei pruugi kõik olla lepingus kirjas, on töötajal õigus küsida ja saada selgitusi, millised on töö tegemise tingimused. Vajadusel lase olulised lubadused kirja panna (näiteks "Tööandja tagab tööks vajalikud tööriistad ja -riided.").

Puhkus ja vabad päevad

Puhkus ja vabad päevad on iga töötaja oluline õigus. Kontrolli, et lepingus on põhipuhkuse kestus kirjas (vähemalt seadusega nõutud miinimum). Uuri tööandjalt, kuidas puhkuse kasutamine käib: kas ettevõttes on kindel kollektiivpuhkuse aeg või saad iga aasta ise puhkust planeerida? Töölepingus võib olla kirjas, et puhkuse andmine toimub vastavalt ettevõtte puhkusegraafikule. 

Kui sul on mingeid erivajadusi (näiteks õpid või sul on lapsed ning sooviksid puhata kindlatel aegadel), maini seda juba lepingu sõlmimisel. Samuti on hea teada, kas tööandja pakub lisatasustatud vabu päevi (näiteks lapse kooliminekupäev või enda sünnipäev vaba päevana) – sellised asjad on sageli ettevõtte head tava, mida võiks küsida. Teenindus- ja tootmistöödes on puhkus vahel jaotatud osade kaupa; küsi, kas on mingeid piiranguid (nt kõik ei saa suvel korraga puhata). Leppetrahve puhkuse võtmise eest olla ei tohiks – kui leiad midagi kahtlast, uuri järele.

Katseaeg

Katseaeg on ülioluline lepingu punkt. Katseaja olemasolu ja pikkus määravad teie suhte algusperioodi tingimused. Nagu eespool mainitud, on seaduse järgi katseaeg maksimaalselt 4 kuud. Katseaeg algab sinu esimesest tööpäevast ning selle eesmärk on hinnata, kas sobid tööle ja kas töö sobib sulle. Veendu, et saad aru, kui pikaks katseaeg määrati. 

Kui lepingus katseaega kirjas pole, eeldab seadus siiski, et see on 4 kuud – aga uuemad seadusemuudatused nõuavad, et kirjalikult peab töötajat katseaja kestusest teavitama. Katseaja jooksul kehtivad eraldi reeglid lõpetamisele: nii sinul kui tööandjal on õigus tööleping üles öelda katseaja jooksul 15-kalendripäevase etteteatamisega, kui selgub, et see töösuhe ei vasta ootustele. See tähendab, et kui sa tunned, et töö ei sobi sulle, võid katseajal lahkuda, teatades 15 päeva ette – ja sama võib teha ka tööandja, kui ta leiab, et sa ei vasta nõudmistele. 

Tähelepanu: Katseaeg ei ole karistus – see on võimalus mõlemale poolele. Kasuta seda aega, et õppida võimalikult palju, küsida tagasisidet ja näidata ennast heast küljest. Kui sul tekib katseajal küsimusi või muresid tööülesannetega, räägi julgelt juhendaja või juhiga – tööandja soovib samuti, et sa edukalt sisse elaksid.

Töölepingu kestus

Töölepingu kestus (tähtajatu vs tähtajaline) vajab samuti hoolikat tähelepanu. Uuri kindlasti, kas sulle pakutakse tähtajatut töölepingut või on lepingus kirjas kindel lõppkuupäev (tähtajaline leping). Seadus eeldab, et tööleping on tähtajatu, välja arvatud kui on objektiivne põhjus tähtajalise lepingu sõlmimiseks (nt hooajaline töö, ajutine projektiroll või ajutiselt äraoleva töötaja asendamine). 

Tähtajaline leping peab sisaldama lepingu lõppemise kuupäeva ja põhjendust, miks leping on ajutine. Pööra tähelepanu, et tähtajalisi lepinguid ei saa lõputult ahelas sõlmida – Eestis tohib sama töötajaga järjest teha kuni kaks tähtajalist lepingut või pikendada tähtajalist lepingut üks kord, seejärel muutub suhe tähtajatuks. Praktikas tähendab see, et kui tööandja pakub sulle kolmandat järjestikust tähtajalist lepingut, on sul alus nõuda tähtajatut lepingut. 

Hooajatööde puhul on tähtajaline leping tavaline – näiteks kui asud tööle ainult sügiseks (põllumajandus, turism vms). Sellisel juhul kontrolli, et lepingus on selgelt kirjas lõppkuupäev või tingimus (nt "leping kehtib kuni koristushooaja lõppemiseni, s.o 30.10.2025") ja veendu, et saad aru, mis juhtub, kui hooaeg peaks varem lõppema. Kas võib juhtuda, et tööd pole terve lepingu perioodi? Küsides neid küsimusi, väldid hilisemaid segadusi

Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld

Konfidentsiaalsus ja konkurentsikeeld on olulised klauslid paljudes valdkondades. Paljudes valdkondades (nt IT, finants, tootmine) kaitseb tööandja oma ärisaladusi konfidentsiaalsusklausliga. See tähendab, et sa kohustud töö ajal ja tihti ka pärast töölt lahkumist hoidma saladuses teatud teavet (nt kliendiandmed, tootmisprotsessid, äriplaanid). Loe hoolikalt, mis infot peetakse konfidentsiaalseks ja millised on rikkumise tagajärjed. 

Tavaliselt on kirjas, et reeglite rikkumisel võib tööandja nõuda kahju hüvitamist. Kui miski jääb segaseks, küsi selgitust – sul on õigus teada, kuhu piir tõmmatakse (näiteks kas töölt lahkudes tohid võtta kaasa oma tehtud töö näidiseid portfooliosse jne). Konkurentsipiirang on veel üks oluline klausel: see võib keelata sul teatud aja jooksul pärast töösuhte lõppu töötada konkurendi juures või samal alal ettevõtlust teha. Konkurentsikeeld peab olema piiratud ajaliselt (maksimaalselt 12 kuud on tavaline) ja geograafiliselt/mõistlikult ning tööandja peab selle keelu kehtimise ajal maksma hüvitist – vähemalt 50% sinu palgast selle perioodi jooksul, vastasel juhul on konkurentsikeeld tühine või vaidlustatav. 

Kontrolli, kas lepingus on konkurentsikeeld ning kas on ette nähtud hüvitis selle eest. Kui hüvitist pole mainitud, on see punane lipp – küsi kindlasti üle. Mõtle ka läbi, kas konkurentsikeeld on sinu töö puhul põhjendatud ja kuidas see sind tulevikus piiraks. Vajadusel konsulteeri juristiga enne, kui sellise tingimusega nõustud.

Varaline vastutus

Varaline vastutus võib olla samuti lepingus määratletud. Mõnes lepingus on punktid töötaja materiaalset vastutust puudutavate küsimuste kohta – näiteks kui töötaja kasutab ettevõtte vara (arvuti, auto, tööriistad) või käsitseb rahalisi vahendeid, võib tööandja soovida kokkulepet, kuidas toimib vastutus kahju tekkimisel. Vaata üle, kas lepingus on juttu leppetrahvidest või kahju hüvitamisest. Seaduse järgi vastutab töötaja ainult otsese varalise kahju eest ja süü olemasolul ning tööandja peab tõendama kahju tekkimist. Kui lepingusse on pannud näiteks tingimuse "töötaja vastutab puudujäägi eest täies ulatuses" või kindlas summas trahv eksimuse eest, siis see ei pruugi olla seaduslik ilma eraldi varalise vastutuse lepinguta. Selliste punktide ilmnemisel tasub küsida selgitusi või nõu asjatundjalt.

Kokkuvõttes - kõik töölepingu tingimused, eriti ülalnimetatud punktid, peavad olema sulle arusaadavad ja vastuvõetavad. Kui miski tekitab küsimusi või tundub ebaselge, on ülioluline need asjad enne allkirjastamist selgeks teha . Nagu Tööinspektsioon on rõhutanud, tuleb tööle asudes veenduda, et kõik, mis lepingus kirjas, on sulle arusaadav ja sa oled tingimustega nõus – hiljem saab lepingutingimusi muuta vaid poolte kokkuleppel.

Praktilised nõuanded töölepingu sõlmimisel

Töölepingu läbirääkimine ja allkirjastamine on hetk, kus tasub olla tähelepanelik ja vajadusel nõudlik. Siin on mõned praktilised nõuanded Eesti töötajale, kes asub uut lepingut sõlmima:

Ära kiirusta allkirjastamisega 

Võta aega, et tööleping hoolega läbi lugeda. Kui sulle antakse leping kätte, on sul õigus rahulikult tutvuda kõigi punktidega. Küsi vajadusel lisaaega – see on täiesti mõistlik soov. Allkirjasta leping alles siis, kui kõik punktid on selged ja vastuvõetavad. Kui tööandja püüab survestada sind kohe samal hetkel allkirja andma (ilma et sa jõuaksid süveneda või konsulteerida), on sul õigus viisakalt öelda, et soovid lepingu rahulikult kodus läbi lugeda. Pea meeles: tööleping on õiguslikult siduv dokument, mille allkirjastamisel võtad endale kohustuse tingimusi täita. Seega on parem veidi rohkem aega kulutada enne, kui hiljem kahetseda.
Küsi küsimusi ja täpsustusi. Kui mõni punkt lepingus on segane või mõni kokkulepe, millest rääkisite, puudub, küsi julgelt selgitust. Näiteks, kui töökuulutuses lubati sulle sporditoetust, aga lepingus sellest juttu pole, tasub üle küsida, kas ja kuidas see fikseeritakse. Samuti, kui leping ütleb "tööaeg summeeritult vastavalt graafikule", küsi, kuidas graafik koostatakse ja kas selles on mingeid kokkuleppeid (nt graafik tehakse kuu ajaks ette, töötajate soovidega arvestatakse jmt). Hea tööandja selgitab meeleldi kõik tingimused lahti – ja vajadusel teeb parandused lepingus. Näita üles huvi ja põhjalikkust: see jätab tööandjale samuti mulje, et oled hoolikas töötaja.

Tee omapoolseid ettepanekuid 

Leping ei ole kivisse raiutud – töötajal on õigus teha lepingu projektis muudatusettepanekuid. Kui avastad mõne tingimuse, mis sulle sugugi ei sobi, või tahad midagi lisada, räägi sellest enne allkirjastamist. Näiteks kui leiad lepingust konkurentsikeelu, mida tööintervjuul ei mainitud, või liiga pika etteteatamistähtaja sinu jaoks, saad pidada läbirääkimisi selle muutmiseks. Paljud tööandjad on valmis tingimusi arutama, eriti kui põhjendad, miks miski sulle muret teeb. Leping on ikkagi kokkulepe kahe poole vahel – sul on õigus oma huvide eest seista.
Lepingu vormistamine ja eksemplarid on samuti tähtis. Seaduse kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult kahes eksemplaris – üks jääb tööandjale, teine sulle. Veendu, et pärast allkirjastamist saad endale ühe allkirjastatud eksemplari. Kui allkirjastate digitaalselt, lae allkirjastatud dokument kohe oma seadmesse või e-postile – see on sinu õiguste kaitseks oluline. Samuti veendu, et leping on nõuetekohaselt allkirjastatud (kuupäevad olemas, allkirjad õigetes kohtades). Digiallkirja puhul kontrolli, et allkiri kehtib. Hoia oma tööleping alles kogu töösuhte vältel ja ka hiljem – see on alusdokument võimalike vaidluste puhul.

Ära alusta tööd lepinguta 

Seadus ütleb, et enne tööle asumist peab leping olema sõlmitud (v.a. kuni 2-nädalase töösuhte korral). Praktikas tuleb siiski ette olukordi, kus töötaja läheb tööle, aga kirjalikku lepingut polegi veel antud. See on riskantne olukord töötajale. Ära lepi pikalt suulise kokkuleppega. Kui tööandja viivitab lepingu vormistamisega, nõua seda kirjalikult. Soovitav on saata tööandjale e-kiri, kus kordad üle tähtsamad suulised kokkulepped (ametikoht, palk, töökoormus jms) ning palud leping kiiresti allkirjastada. Selline kiri on tõendiks, mida kokku lepiti. Tööandja on kohustatud 14 päeva jooksul pärast töötaja nõudmist andma kirjalikult teada töötingimused. Kui lõpuks saad kirjaliku lepingu ja avastad, et seal on ebasoodsamad tingimused kui algselt räägitud, on see märk ebaaususest. Sul on õigus sellisel juhul vaidlustada või keelduda allkirjastamast tingimusi, milles sa tegelikult kokku leppinud ei ole. Pea meeles: niipea, kui sa alustad tööd (kasvõi suulise kokkuleppe alusel), kehtib sulle töölepingu seadus täies mahus. Seega on ka ilma lepinguta töötajat seaduse silmis kaitstud, kuid oma õiguste teostamine (nt tõendamine, mis tingimused kokku lepiti) muutub tunduvalt keerulisemaks, kui paber puudub.

Konsulteeri ja küsi nõu. 

Kui sa pole mõnes juriidilises nüansis kindel, ära karda pidada nõu asjatundjaga. Sul on õigus enne allkirja näiteks Tööinspektsiooni juristidega konsulteerida – Tööinspektsioon pakub tasuta nõuannet (telefoni teel või e-posti teel) ning oskab selgitada, kas leping vastab seadusele. Samuti võid pöörduda ametiühingu poole (kui oled liige või kui ettevõttes on usaldusisik) või kas või tuttava juristi poole ülevaatamiseks. See on eriti soovitatav siis, kui leping sisaldab keerulisi klausleid (konkurentsikeeld, varaline vastutus, väga spetsiifilised tööaja kokkulepped jms). Parem küsida enne, kui avastada alles hiljem, et allkirjastasid ebasoodsa tingimuse.

Tunnetuslik kontroll – "punased lipud"

Ole tähelepanelik võimalike ohumärkide suhtes. Näiteks kui tööandja ütleb: "Ära muretse, seda lepingusse kirja pole vaja panna, usalda meid", siis tasub olla ettevaatlik. Kõik olulised lubadused ja tingimused peaksid ideaalis kirjas olema. Kui leiad lepingust punkte, mis tunduvad väga ühekülgsed (nt väga pikk etteteatamistähtaeg ainult töötajale, või leppetrahv iga pisirikkumise eest), küsi nende kohta selgitust. 

Näide: Kui lepingus on kirjas, et kui töötaja lahkub ilma ette teatamata, maksab ta trahvi ühe kuupalga ulatuses – tegelikult on seaduses juba niigi sätestatud, et töötaja peab 30 päeva ette teatama ning vähem etteteatades võib tööandja nõuda hüvitist proportsionaalselt puuduolevale ajale. Seega pole tarvis eraldi ülemääraseid trahve kirja panna. Usalda ka oma vaistu: kui tööandja suhtumine lepingu arutamisse on tõrjuv ("milleks sul seda vaja on lugeda" või "meil on kõigiga nii, ära muretse"), võib see viidata probleemidele edaspidises koostöös. 

Hea tööandja on avatud arutelule ja mõistab, et ka töötaja soovib kindlust.
Veendu, et tegemist on töölepinguga. Eestis saab töö tegemiseks sõlmida lisaks töölepingule ka muid lepinguid – töövõtuleping või käsundusleping (võlaõigusseaduse alusel) –, kuid nendel on töötaja seisukohast vähem kaitset. Tööleping eeldab töösuhteid, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning saab selle eest tasu. 

Kui sinu töökoht eeldab kindlat tööaega, tööandja juhiseid ja püsivat panustamist, siis on õigeks lepinguvormiks tööleping. Mõned tööandjad võivad kulude kokkuhoiu eesmärgil pakkuda võlaõiguslikku lepingut, kuigi sisuliselt on tegu tavalise töösuhtega. Ole selles küsimuses tähelepanelik. Tööinspektsiooni jurist selgitab, et käsundus- või töövõtuleping annab töötajale küll rohkem iseseisvust, kuid vähem kaitset ja soodustusi võrreldes töölepinguga – näiteks ei pruugi töötajal siis olla õigust tasustatud puhkusele, ületunnitasule või kehtestatud töötasu alammäärale. Töölepingu puhul on need õigused seadusega tagatud. Seega, kui sulle pakutakse justkui "paindlikumat" lepinguvormi, hinda kriitiliselt, kas see on sinu jaoks kasulik või hoopis riskantne. Vajadusel küsi selgitust, miks ei tehta töölepingut. Pea meeles, et kui töökorraldus vastab töölepingu tunnustele (allud juhistele, töötad integreeritult organisatsiooni, saad regulaarset tasu), siis loetakse suhe ikkagi töölepinguks ka siis, kui paberil on midagi muud – see on hiljem vaidluse korral oluline. Ent parem on juba kohe õige leping sõlmida, et kõik oleks selge.

Kokkuvõtteks

Uue töösuhte alustamine on suur samm, kuid õigesti sõlmitud tööleping annab sellele kindla ja ausa vundamendi. Kontrollides läbi kõik olulised punktid ning küsides selgitusi, kaitsed end võimalike ebameeldivuste eest tulevikus. Töölepingu sõlmimine on läbirääkimiste protsess , kus mõlemad pooled – sina ja tööandja – jõuavad kokkuleppele tingimustes, mis on vastastikku mõistlikud. Ole julge suhtlema ja oma huve kaitsma: hästi läbi räägitud ja mõlemale arusaadav leping on aluseks heale töösuhtele. Nagu öeldakse, "tasub kokkulepped kirja panna, et hiljem oleks vähem vaidlusi" – see kehtib kindlasti ka töölepingu puhul. 

Allikad

• Tööinspektsioon (ti.ee): Töölepingu näidis aitab sõlmida õigeid lepinguid - https://www.ti.ee/uudised/toolepingu-naidis-aitab-solmida-oigeid-lepinguid
• JuristAitab.ee: Millised on töölepingu kohustuslikud tingimused - https://www.juristaitab.ee/et/millised-toolepingu-kohustuslikud-tingimused
• Riigi Teataja: Töölepingu seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024028
• Tööelu portaal: Töölepingu tingimuste ja katseaja kohta - https://www.tooelu.ee/et/

‍

NB! See artikkel ei ole juriidiline nõuanne. Juriidilise nõu saamiseks pöördu valdkonna eksperdi poole.

‍