Tagasi blogisse
6 min lugemist

Paindliku tööaja kokkulepe 2026: 5 kohustuslikku punkti

JT
Jarmo Tuisk
Agrello
Paindliku tööaja kokkulepe 2026: 5 kohustuslikku punkti

Paindliku tööaja kokkulepe kehtib vaid kirjalikuna ja 5 kohustusliku punktiga. Eeltingimused, 4/6 kuu reegel ja praktiline vormistamise juhend tööandjale.

Suvehooaeg on täies hoos. Kaubanduses, toitlustuses ja teeninduses sõlmitakse praegu lepinguid, kus töökoormus kõigub nädalast nädalasse — ja paljud tööandjad kasutavad selleks esimest korda paindliku tööaja kokkulepet, mille seadus tegi veebruarist kõigile kättesaadavaks.

Siin on aga konks, mida iga personalijuht peaks teadma: paindliku tööaja kokkulepe kehtib ainult siis, kui see vastab täpselt seaduse nõuetele. Kui kasvõi üks kohustuslik element puudub, on kokkulepe tühine — ja kõik tunnid, mida töötaja üle kokkulepitud koormuse tegi, muutuvad tagantjärele ületunnitööks, mille eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu.

Mis muutus 13. veebruaril 2026?

Riigikogu võttis töölepinguseaduse muudatused vastu 19. novembril 2025 ja need jõustusid 13. veebruaril 2026. Varem sai paindliku tööaja kokkuleppeid sõlmida ainult jaekaubanduse pilootprojekti raames — nüüd võib seda teha iga töötajaga, sõltumata sektorist.

Seadusandja eesmärk oli selge: vähendada olukordi, kus kõikuva koormuse katmiseks sõlmitakse töölepingu asemel käsunduslepinguid, millel puudub töötaja jaoks igasugune kaitse — pole puhkust, haigushüvitist ega ülesütlemise kaitset. Kui sinu ettevõttes on selliseid lepinguid, tasub kõrvale lugeda ka analüüsi sellest, kas sinu käsunduslepingud peaksid tegelikult olema töölepingud.

Paindliku tööaja loogika on lihtne: töötajal on garanteeritud miinimumkoormus, millele lisaks võib ta nõustuda lisatundidega kuni täistööaja piirini. Töökoormus ja töötasu võivad kuust kuusse kõikuda, ilma et tegu oleks ala- või ületundidega.

Eeltingimused: millal tohib kokkuleppe üldse sõlmida?

Enne kui jõuame kokkuleppe sisuni, peavad olema täidetud neli eeltingimust. Kui kasvõi üks neist ei ole täidetud, on kokkulepe algusest peale tühine.

1. Tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne alammäär. 2026. aastal on tunnitasu alammäär 5,31 eurot bruto, seega paindliku tööaja kokkuleppe puhul peab töötaja tunnitasu olema vähemalt 6,38 eurot bruto. See on seadusandja teadlik valik: paindlikkuse eest tuleb maksta.

2. Kokkulepitud tööaeg on vähemalt 10 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Null-tunni lepinguid Eesti seadus ei luba — töötajal peab olema garanteeritud vähemalt veerandkoormus.

3. Kokkulepitud ja lisatunnid kokku ei ületa täistööaega. Paindlik tööaeg ei ole viis ületunnitööd ümber nimetada. Kõik, mis ületab täistööaja normi, on endiselt ületunnitöö koos kõigi sellega kaasnevate reeglitega.

4. Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult. Suuline kokkulepe või e-kirja lõpus mainitud "paindlik graafik" ei kehti. Vaja on allkirjastatud dokumenti.

5 kohustuslikku punkti, mis peavad kokkuleppes kirjas olema

Kirjalik vorm üksi ei piisa — seadus määrab ka kokkuleppe kohustusliku sisu. Enne allkirjastamist kontrolli, et dokumendis on kõik viis punkti:

1. Kokkulepitud töötundide arv. Garanteeritud miinimumkoormus, mille eest tööandja vastutab igal juhul — vähemalt 10 tundi 7 päeva kohta. Selle aja eest saab töötaja tasu ka siis, kui tööd tegelikult pakkuda ei ole.

2. Lisatundide maht. Mitu lisatundi võib tööandja töötajale maksimaalselt pakkuda. Kokkulepitud tunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.

3. Lisatundide etteteatamise aeg. Kui pikalt ette peab tööandja lisatunde pakkuma. Seadus konkreetset tundide arvu ette ei kirjuta — aga kokkuleppes peab see kirjas olema, et töötaja teaks, millise etteteatamisega ta arvestada saab.

4. Kirje, et töötajal on õigus lisatundidest keelduda. See ei ole formaalsus, vaid kokkuleppe kohustuslik osa. Lisatunnid on töötaja jaoks alati vabatahtlikud — keeldumine ei tohi kaasa tuua ühtegi negatiivset tagajärge.

5. Nõue, et iga lisatundidega nõustumine kinnitatakse eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja peab iga kord enne lisatundide tegemist oma nõusolekut kinnitama viisil, mida saab hiljem taasesitada — e-kiri, sõnum või digitaalselt allkirjastatud kinnitus. Suuline "jah, tulen homme ka" ei ole piisav.

Tasub teada ka seda, et kokkuleppe sõlmimine ise on rangelt vabatahtlik. Tööandja ei tohi töötajat survestada ega ähvardada töösuhte lõpetamisega, kui töötaja paindliku tööaja kokkulepet sõlmida ei soovi.

Mida tööandja peab pärast allkirjastamist tegema?

Allkirjastatud kokkulepe on alles algus. Seadus paneb tööandjale kolm jooksvat kohustust, mis nõuavad korralikku protsessi.

Pea eraldi arvestust. Kokkulepitud tunnid, lisatunnid ja ületunnid peavad olema tööajaarvestuses selgelt eristatavad — ka summeeritud tööaja arvestuse korral. Kui arvestus on segane, on vaidluse korral tõendamiskoorem tööandjal.

Anna perioodi lõpus ülevaade. Arvestusperioodi lõpus tuleb töötajale esitada selge ülevaade: mitu tundi oli kokkulepitud, mitu lisatundi tehti ja kas tekkis ületunde.

Jälgi 4/6 kuu reeglit. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul vähemalt neljal kuul töötanud kokkulepitust rohkem, on tal õigus nõuda kokkulepitud tööaja suurendamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, loetakse uueks kokkulepitud tööajaks viimase kuue kuu keskmine. See reegel on mõeldud takistama olukorda, kus sisuliselt täiskoormusega töötajat hoitakse kunstlikult miinimumtundidel.

Ja veel kord risk, mille pärast see artikkel kirjutatud on: kui eeltingimused või kohustuslikud punktid on täitmata, on kokkulepe tühine. Tühise kokkuleppe puhul loetakse kõik kokkulepitud tööaega ületavad tunnid ületunnitööks — tagantjärele ja 1,5-kordse tasuga.

Paberil on see keeruline. Digitaalselt mitte.

Vaata veel kord punkti 5: iga lisatundidega nõustumine peab olema eelnevalt kinnitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui sul on kümme paindliku tööajaga töötajat, kes teevad lisatunde igal nädalal, tekib küsimus — kus need kinnitused elavad? Ühe töötaja puhul SMS-ides, teise puhul e-kirjades, kolmanda puhul Messengeris? Tööinspektsiooni kontrolli või töövaidluse hetkel tuleb need kõik üles leida.

Sama kehtib kokkuleppe enda kohta. Kirjalik vorm tähendab allkirja — ja kui suvehooajal alustab korraga kaheksa inimest, ei taha keegi printida, skannida ja e-kirjadega lepinguid taga ajada.

Agrellos saab selle protsessi korraldada ühe korra ja korralikult:

  • Loo paindliku tööaja kokkuleppe mall üks kord. Fikseeri viis kohustuslikku punkti struktuuriga klauslitena, jäta muutujad (nimi, tunnid, tunnitasu, etteteatamise aeg) täidetavateks väljadeks. Nii ei sõltu kokkuleppe õiguslik kehtivus sellest, kes parasjagu lepingut koostab.
  • Jaga malli avaliku lingina. Töötaja avab lingi, täidab oma andmed ja allkirjastab Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga — ilma et personalitöötaja peaks igaühele eraldi kutset saatma.
  • Kõik allkirjastatud dokumendid on ühes arhiivis. Kokkulepped, muudatused ja kinnitused on leitavad sekunditega, koos allkirjade ja ajatemplitega. Kontrolli või vaidluse korral ei pea keegi otsima kuue kuu taguseid sõnumeid kolmest eri kanalist.

Kui paindliku tööajaga töötajaid on palju, aitab dokumentide hulgiloomine Exceli andmetega kõigi kokkulepped korraga ette valmistada.

Kontrollnimekiri enne allkirjastamist

  • Töötaja tunnitasu on vähemalt 6,38 € bruto (1,2 × alammäär 2026)
  • Kokkulepitud tööaeg on vähemalt 10 tundi 7 päeva kohta
  • Kokkulepitud + lisatunnid kokku ei ületa täistööaega
  • Kokkulepe on kirjalik ja allkirjastatud
  • Kirjas on kokkulepitud tundide arv
  • Kirjas on lisatundide maksimaalne maht
  • Kirjas on lisatundide etteteatamise aeg
  • Kirjas on töötaja õigus lisatundidest keelduda
  • Kirjas on iga-kordse kirjaliku kinnitamise nõue
  • Tööajaarvestus eristab kokkulepitud tunde, lisatunde ja ületunde

Paindliku tööaja kokkulepe on tööandjale päriselt kasulik tööriist — see lubab koormust ausalt ja seaduslikult kõikuda lasta, ilma käsunduslepingute halli tsooni laskumata. Aga see töötab ainult siis, kui vorm on korras: viis kohustuslikku punkti kirjas, allkirjad olemas ja iga lisatunni kinnitus leitav.

Kui tahad paindliku tööaja kokkulepped algusest peale õigesti vormistada, loo Agrello konto ja sea mall üles ühe korraga.

Laiemat 2026. aasta muudatuste konteksti avab artikkel „Töö- ja maksuõiguse muudatused 2026: kuidas valmistuda?" ning hooajalise tööjõu vormistamist „Hooajalise töötaja leping suveks 2026".

Valmis alustama?

Liitu Agrelloga ja halda oma lepinguid nutikalt.