6 min lugemist

Mis on käsundusleping?

A
Agrello
Agrello
Mis on käsundusleping?

Mille poolest on käsundusleping erinev töö ja töövõtulepingust? Millistel puhkude see sobib ja mis valdkondes see enamasti kasutust leiab?

Käsunduslepingu olemus ja eesmärk

Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja ülesandeks tegutseda käsundiandja huvides (nt advokaaditeenus, konsultatsioonid). Tulemuse saavutamine ei pruugi olla peamine, vaid oluline on töö tegemise protsess. Käsundisaaja töötab iseseisvalt ja otsustab, kuidas oma ülesandeid täita, lähtudes käsundiandja juhistest. Tavaliselt makstakse käsundisaajale vastavalt tehtud tööle, isegi kui lõpptulemus ei ole konkreetne või kindel. Erinevalt töövõtulepingust, ei ole käsundusleping tihti ajaliselt määratletud.

Käsunduslepingu ja töölepingu erinevused

Tööleping ja käsundusleping reguleerivad töösuhteid erinevalt. Töölepingul põhineb töötaja alluvussuhe tööandja suhtes, tagades kindla tööaja, töökoha ja seadusest tulenevad sotsiaalsed hüved. Käsunduslepinguga töötades on rõhk teenuse osutamisel, andes osapooltele suurema paindlikkuse, kuid puuduvad automaatsed sotsiaalsed garantiid.

Põhilised erinevused:

  • Tööleping:
    • Alluvussuhe tööandja ja töötaja vahel.
    • Kindel tööaeg ja -koht.
    • Tagatud sotsiaalsed hüved (tasustatud puhkus, haigushüvitised, miinimumtasu).
    • Töö täidetakse isiklikult.
  • Käsundusleping:
    • Osapooled: käsundiandja ja käsundisaaja.
    • Suurem paindlikkus tööaja ja töökoha määramisel.
    • Rõhk on teenuse osutamise protsessil, mitte kindlal tulemuse saavutamisel.
    • Automaatseid sotsiaalseid hüvesid ei ole (nt alampalga kohustus puudub).

Vali sobiv lepingutüüp vastavalt töö iseloomule ja ettevõtte vajadustele, et tagada selged õigused ja kohustused ning vältida hilisemaid vaidlusi.

Millal kasutada käsunduslepingut?

Käsundusleping sobib enamasti iseseisvalt osutatavate spetsialiseeritud teenuste jaoks, kus pole alluvussuhet. Tüüpilised kasutusvaldkonnad on:

  1. Õigusabi ja esindamine: Advokaadid, notarid, juristid.
  2. Konsultatsioonid: Äri-, turundus-, finantskonsultatsioonid.
  3. Vahendustegevus: Kinnisvaramaaklerid, töövahendajad.
  4. Raamatupidamisteenused: Raamatupidajad, maksunõustajad.
  5. Agentuuriteenused: Turundus- ja reklaamiagentuurid, muusikajuhid.
  6. Tehnilised teenused: IT spetsialistid, arhitektid.
  7. Koolitus ja juhendamine: Treenerid, juhendajad.
  8. Mittetulunduslikud teenused: Vabatahtlikud, mittetulundusühingud.
  9. Haldusteenused: Kinnisvara haldamine, majahaldurid.
  10. Ajutine projektitöö: Projektijuhid, hooajaline töö.

Käsunduslepingu eelised ja puudused

Käsundilepingu plussid töötajale:

  • Suurem paindlikkus töö tegemisel ja aja planeerimisel.
  • Pole alluvussuhet, iseseisvus ülesannete täitmisel.
  • Tasu on võimalik saada ka siis, kui teenuse tulemus ei ole garanteeritud (kui on tööd on tehtud).

Käsundilepingu plussid tööandjale:

  • Saab vajaliku teenuse või töö, ilma et peaks looma pikaajalist töösuhet.
  • Vähem kohustusi võrreldes tööandja kohustustega (puuduvad puhkuse või haiguspäevade maksed).
  • Tööjõukulud võivad olla paindlikumad, kuna tasu võib olla seotud töö tegeliku mahuga.

Käsundilepingu riskid töötajale:

  • Puuduvad töölepingu seadusega sätestatud sotsiaalsed garantiid (nt puhkus, haigushüvitis, töötuskindlustus).
  • Käsundisaaja peab olema valmis tegema tööd võimalikult parimate oskustega, kuid riskib, et klient pole tulemusega rahul.

Käsundilepingu riskid tööandjale:

  • Tulemuse täpset kvaliteeti või saavutamist ei saa alati garanteerida.
  • Vähem kontrolli selle üle, kuidas töö tehakse, kuna käsundisaaja tegutseb iseseisvalt.

Kuidas käib tasustamine ja kes tasub maksud?  

Käsunduslepingu tasustamine toimub tavaliselt vastavalt käsundisaaja tehtud tööle või teenuse mahule, mitte konkreetsele lõpptulemusele. Käsundiandja ja käsundisaaja lepivad tasu suuruses kokku kas kindla summa, tunnihinna või töö ulatuse alusel. Peamised aspektid tasustamise kohta on:

  • Tasu suurus: Käsunduslepingus määratakse tavaliselt kindlaks tasu (nt fikseeritud tasu või tunnitasu), kuid selle võib määrata ka töö mahust või osutatud teenusest sõltuvalt.
  • Kulu hüvitamine: Käsundisaajal on õigus saada hüvitatud käsundi täitmise käigus tehtud mõistlikud kulutused, kui pooled on selles kokku leppinud.

Käsunduslepingu maksustamine sõltub mitmest tegurist, sealhulgas sellest, kas käsundisaaja on füüsiline või juriidiline isik, ja kas käsundisaaja on registreeritud ettevõtjana (või näiteks FIE-na).

Kui käsundusleping on sõlmitud füüsilise isikuga, siis on maksude kinnipidamine enamasti käsundi andja kohustus. Meie soovitame pöörduda täpsemateks juhisteks usaldsuväärse raamatupidaja poole, kes enamasti oskab nende küsimsutega aidata.

Käsunduslepingu allkirjastamine

Kuigi käsundusleping võib olla ka suuline, siis valdav enamus eksperte soovitab selle siiski koostada kirjalikult. Kindlasti tuleks käsundusleping allkirjastada. Juhul kui tegemist on ühekordse lepinguga, siis sobib hästi DigiDoc lahendus. Juhul kui aga on vaja koostada suurem hulk lepinguid (hooaja tööd, suuremad projektid, jne) soovitame kasutada platvormi, mis aitab tüütuid tegevusi automatiseerida. Üheks selliseks on ka Agrello.

Käsunduslepingu lõpetamine

Käsunduslepingut saab lõpetada mitmel viisil, olenevalt lepingu tingimustest ja poolte kokkuleppest. Peamised lõpetamismeetodid on:

  • Tähtaeg: Leping lõpeb automaatselt, kui kokkulepitud tähtaeg saabub.
  • Poolte kokkuleppel: Mõlemad osapooled võivad lepingut varasemalt lõpetada vastastikuse kokkuleppe alusel.
  • Ühepoolne lõpetamine: Kui lepingus on sätestatud lõpetamistingimused (nt olulise rikkumise korral), võib üks pool lepingut ühepoolselt lõpetada.
  • Kohustuste täitmine: Leping lõpetatakse, kui pooled on kõik kokkulepitud kohustused täielikult täitnud.

Oluline on, et lõpetamistingimused oleksid lepingus selgelt sõnastatud, et vältida hilisemaid vaidlusi. Selge lõpetamise protsess aitab mõlemal poolel oma õigusi ja kohustusi paremini mõista.

Käsunduslepingu näidised

Internetis on leita terve hulk erinevaid lepingu põhjasid, mõned on keerulisemad, mõned lihtsamad.
Julgeme soovitada näiteks Äripäeva teabevara või Eesti Kaubandus-Tööstuskoda lepingu panka. Kui tegemist on suurema või pikema ajalise tööga, soovitame nõu pidada juristiga, et veenduda lepingu sobilikkuses Sinu  vajadustele.

KKK - Korduma Kippuvad Küsimused

1. Mis vahe on käsunduslepingul ja töölepingul?

  • Õiguslikud erinevused:
    • Tööleping põhineb tööandja ja töötaja vahelisel alluvussuhtel, tagades seadusest tulenevad sotsiaalsed hüved.
    • Käsundusleping reguleerib teenuse osutamist, kus osapooled on iseseisvamad ja puudub rangelt määratletud alluvussuhe.
  • Maksustamine:
    • Töölepingul on kehtestatud miinimumtasu ja muud maksustamise korra elemendid, mis tagavad töötaja sotsiaalkindlustuse.
    • Käsunduslepingu puhul makstakse tasu vastavalt poolte kokkuleppele, mistõttu võivad kehtida teistsugused maksureeglid.
  • Kohustused:
    • Tööleping nõuab isiklikku töö tegemist kindlaksmääratud aja ja kohaga.
    • Käsunduslepingus on tööprotsess paindlikum ning teenuse osutamise viis on osapoolte vastastikuse kokkuleppe alusel.

2. Kas käsundusleping peab olema kirjalik?

  • Kirjalik vorm ei ole seaduslikult kohustuslik, kuid on väga soovitatav.
  • Kirjalik leping sisaldab selgelt teenuse sisu, tasu, tähtaegu ja lõpetamistingimusi, mis aitab vältida hilisemaid vaidlusi.

3. Kuidas käsunduslepingut maksustada?

  • Maksustamisel tuleb arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset.
  • Käsunduslepingu korral ei ole alampalga kohustuslik maksmine, mistõttu võib sotsiaalkindlustus kehtida vaid juhul, kui tasu ületab teatud miinimumtaseme.
  • Lepingu osapooled peavad kokkuleppel kindlaks määrama, kuidas ja millal maksud deklareeritakse ning tasutakse.

4. Kas käsunduslepinguga tekib puhkuseõigus?

  • Üldiselt ei kehti käsunduslepinguga töötamise korral seadusest tulenevat puhkuseõigust.
  • Puhkuseõigus kehtib tavaliselt töölepingulise suhte korral, kus on tagatud kindel töökorraldus ja regulaarne töötasu.

5. Kuidas käsunduslepingut lõpetada?

  • Tähtaeg: Leping lõpeb automaatselt kokkulepitud tähtaegade saabudes.
  • Poolte kokkuleppel: Mõlemad osapooled võivad lepingut varasemalt lõpetada vastastikuse kokkuleppe alusel.
  • Ühepoolne lõpetamine: Lepingut saab lõpetada lepingus sätestatud olulise rikkumise korral, kui vastavad tingimused on täidetud.
  • Lepingu lõpetamisel on soovitatav sätestada selged etteteatamistähtaegad ja lõpetamistingimused, et vältida hilisemaid vaidlusi.

6. Millal eelistada käsunduslepingut töövõtulepingule?

  • Kasutuskontekst:
    • Käsundusleping sobib siis, kui teenuse osutamise protsess ja paindlik töökorraldus on olulised.
    • Töövõtuleping on eelistatud, kui on vaja saavutada konkreetne lõpptulemus või valmistada midagi füüsilist.
  • Valik sõltub töö iseloomust ja osapoolte soovitud vastastikusest sõltumatusest.

7. Kas käsunduslepinguga saab määrata prooviaega?

  • Prooviaja määramine pole käsunduslepingu tavapärane element, kuna lepingu eesmärk on teenuse osutamine, mitte püsiva töötasu suhte loomine.
  • Kui pooled soovivad hinnata koostöö tulemuslikkust, võib lepingusse lisada kokkulepitud prooviperioodi, kuid selle tingimused tuleb selgelt sõnastada.

8. Millised on käsunduslepingu miinimumnõuded?

  • Lepingus tuleb täpsustada teenuse sisu ja ulatus.
  • Tasumistingimused ja tähtaegad (või lepingu kestus) on selgelt määratletud.
  • Osapoolte õigused ja kohustused ning lepingu lõpetamise tingimused peavad olema kirjas.
  • Selge lepingu vorm aitab vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi.

Artiklis on kasutatud:

Valmis alustama?

Liitu Agrelloga ja halda oma lepinguid nutikalt.