Platvormitöö direktiiv toob detsembris 2026 uued nõuded käsunduslepingutele. Vaata viit küsimust, millega hinnata, kas sinu freelanceri leping on korras.
Poolteist aastat on pikk aeg. Tavaliselt nii pikk, et keegi ei mäleta enam, miks see leping alguses käsunduslepinguna sõlmiti.
Aga just nii kaua kestnud koostöö on esimene märk, et tasub küsida: kas siin on ikka tegemist käsunduslepinguga selle sõna juriidilises tähenduses? Või on käsunduslepingule pandud pealiskiri töösuhtel, mida see ei peaks katma?
Eesti tööõigus ei vaata lepingu pealkirja. See vaatab, kuidas koostöö tegelikult toimib. Kui inimene töötab regulaarselt, saab juhiseid, kasutab ettevõtte tööriistu ja on sisuliselt meeskonna osa — näeb Tööinspektsioon ja kohus seal tõenäoliselt töösuhet, olenemata sellest, mis lepingule kirjutati.
Ja see risk pole ainult teoreetiline. EU Platform Work Directive paneb selle eelduse 2. detsembriks 2026 seadusesse ka platvormitöö kontekstis — aga Eesti töölepingu seaduse §1 teeb seda juba täna.
Platvormitöö direktiiv 2026 — mida see tähendab Eesti ettevõtetele?
EU Platform Work Directive (direktiiv 2024/2831) jõustus 1. detsembril 2024. Liikmesriikidel on aega selle riiklikku õigusesse üle võtta kuni 2. detsembrini 2026.
Direktiivi tuumaks on töösuhte eeldus: kui inimene töötab digitaalse platvormi kaudu ja koostöö iseloom viitab suunamisele ja kontrollile, loetakse ta töötajaks — kui platvorm ei suuda tõendada vastupidist.
Meedias on direktiiv jõudnud lugejateni peamiselt läbi Bolti ja Wolti. Need ettevõtted on tõepoolest otseses tähenduses platvormid. Aga direktiivi mõju ei piirdu gig-majandusega. See muudab ka seda, kui suure tähelepanuga vaadatakse käsundus- ja töövõtulepinguid tavalistel ettevõtetel, kus koostöö iseloom on muutunud töösuhtelaadseks.
Laiema 2026. aasta töö- ja maksuõiguse muutuste konteksti avab artikkel „Töö- ja maksuõiguse muudatused 2026: kuidas valmistuda?".
Käsunduslepingute tõeline risk algab töölepinguseadusest
Töölepingu seaduse §1 lg 2 sätestab töösuhte eelduse: kui inimene teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tasu eest, eeldatakse töösuhet. Erandina tuleb tõendada vastupidist.
Tööinspektsioon on selgelt öelnud: lepingu nimetus ei otsusta, faktilised asjaolud otsustavad. Vaidluses vaatab kohus, kuidas koostöö tegelikult toimus — mitte seda, mida paberile kirjutati.
Praktiline näide: käsunduslepinguga turundusspetsialist saab igal hommikul tööülesanded, osaleb iganädalastel koosolekutel ja kasutab ettevõtte tööriistu. Faktiliste tunnuste poolest on see töösuhe. Direktiiv seda riski ei loo — see risk on olemas juba täna. Direktiiv teeb riski jõustamise lihtsalt lihtsamaks.
Kui sinu ettevõttes on käsil Tööinspektsiooni kontroll või selleks valmistumine, vaata ka „Korras dokumendid ja tõendatav allkiri – võti sujuvaks Tööinspektsiooni kontrolliks".
Kelle käsunduslepingud vajavad ülevaatust?
Otseselt kohaldub direktiiv digitaalsetele tööplatvormidele — ettevõtetele, kes jaotavad tööülesandeid algoritmiliste süsteemide kaudu, jälgivad tööd automaatselt ja haldavad töötajate hindamist rakenduse kaudu. Nende jaoks tähendab detsember 2026 terviklikku vastavusprogrammi.
Kaudne, aga reaalne risk on Eesti tavalistel ettevõtetel, kelle käsundus- ja töövõtulepingud katavad koostööd, mis on sisuliselt töösuhe. Tüüpilised näited:
- IT-ettevõtted, kus lepinguline arendaja töötab aastaid sama meeskonnaga, samades protsessides
- Turundusosakonnad, kus "freelancer" tegeleb igapäevaselt ainult selle ühe kliendiga
- Müügimeeskonnad, kus komisjonitasuga agent saab igal nädalal juhiseid ja aruandluskohustuse
- Konsultatsioonifirmad, kus allhanke konsultant on klientide ja kolleegide jaoks sisuliselt töötaja
Viis küsimust käsunduslepingu hindamiseks
Enne detsembrit 2026 tasub iga käsundus- ja töövõtuleping üle vaadata. Alustuseks viis küsimust:
1. Kas see inimene töötab ainult sinu ettevõtte heaks?
Iseseisev töövõtja töötab üldjuhul mitme kliendiga. Kui "freelancer" on faktiliselt ainult sinu ettevõtte tööjõud, on see üks tugevaim töösuhte tunnus.
2. Kas sina määrad, millal ja kuidas tööd tehakse?
Käsundus- ja töövõtulepingus lepitakse kokku tulemus, mitte tööprotsess. Igapäevased tööülesanded ja tööaja määramine on suunamise ja kontrolli tunnused.
3. Kas inimene kasutab sinu ettevõtte tööriistu?
Oma töövahendite kasutamine on iseseisva töövõtja tunnus. Ettevõtte sülearvuti, tarkvara, postkast, Slack — need viitavad töösuhte suunas.
4. Kui kaua on koostöö kestnud?
Mida pikem ja katkematum koostöö, seda keerulisem on argumenteerida, et tegemist on lühiajalise projektiga.
5. Kas leping kirjeldab tulemust või rolli?
"Arendab rakenduse mooduli" on töövõtuleping. "Vastutab turunduse eest" on töösuhte tunnus. Leping peab kirjeldama konkreetset tulemust, mitte funktsiooni ega ametikohta.
Kui neljale-viiele küsimusele vastad "jah" — on mõistlik konsulteerida tööõigusnõustajaga ja lepingud üle vaadata. Põhjalikumalt on küsimust käsitletud artiklis „Kas sinu käsunduslepingud peaksid tegelikult olema töölepingud?".
Mida panna freelanceri käsundus- või töövõtulepingusse?
Lepingu sisu on sama oluline kui lepingu nimi. Faktiliselt iseseisva koostöö puhul peavad lepingus olema vähemalt:
Selge tulemuse määratlus
Mitte "osutab turunduse tugiteenuseid", vaid "koostab ja esitab 15. kuupäevaks kolm sisuanalüüsi aruannet." Tulemus peab olema konkreetne, ajastatud ja mõõdetav.
Töövahendid ja tööaja korraldus
Märgi selgelt, et töövõtja kasutab oma töövahendeid ja korraldab ise oma tööaja. Piisab ühest lausest.
Õigus töötada paralleelselt teiste klientidega
Ehtne töövõtja võib töötada samaaegselt mitme tellijaga. Ainususe klausel on töösuhte tunnus.
Asendusõigus
Töövõtja võib töö tegemise delegeerida kolmandale isikule, kui see on asjakohane. Töötajal sellist õigust üldjuhul ei ole.
Tasu tulemuse, mitte aja eest
Igakuine fikseeritud summa käsunduslepingus on hoiatav märk. Parem on siduda tasu konkreetsete tulemuste või töömahuga.
Kindel tähtaeg ja lõpetamistingimused
Käsunduslepingud, mis uuenevad automaatselt ja jäävad kehtima määramata ajaks, on riskialtimad. Lepingul peab olema selge kestus ja mõlemale poolele arusaadavad lõpetamistingimused.
Käsunduslepingu olemust selgitab lähemalt „Mis on käsundusleping?" ja töövõtulepingut „Mis on töövõtuleping?".
Mida maksab vale käsundusleping?
Kui käsunduslepinguga inimene klassifitseeritakse töövaidluse või kontrolli käigus töötajaks, tekib tagasiulatuv sotsiaalmaksu kohustus. Sotsiaalmaks Eestis on 33% brutopalgalt.
Võtame lihtsa näite: inimene on esitanud arve 3000 eurot kuus.
| Praegune (käsundusleping) | Töösuhtena | |
|---|---|---|
| Brutopalk / arve | 3 000 € | 3 000 € |
| Sotsiaalmaks (33%) | — | 990 € |
| Tööandja kuukulu | 3 000 € | 3 990 € |
See on minimaalne vahe — ainult sotsiaalmaks, ilma puhkusetasuta, haigushüvitiseta (tööandja katab päevad 4–8) ja muude töölepingust tulenevate kohustuste täita. Ühe aasta tagasiulatuvad nõuded ainuüksi sotsiaalmaksu pealt teevad ühe inimese kohta kuni 12 000 eurot.
Kolm sammu käsunduslepingute korrastamiseks enne detsembrit 2026
1. Tee inventuur
Kogu kokku kõik käsundus- ja töövõtulepingud. Esimene vaade: lepingud, mis on kestnud üle kuue kuu ja mille maht on suur. Need on kõrgema riskiga.
2. Hinda iga lepingut viie küsimusega
Kasuta eespool toodud küsimusi. Leping, kus vastus kolmele-neljale küsimusele on "jah", vajab lähemalt vaatamist.
3. Vii lepingud kooskõlla tegeliku koostöö iseloomuga
Valik on kahene: kas viia koostöö sisu päriselt töövõtu olemusse — selge tulemus, iseseisvus, oma tööriistad — või, kui koostöö on faktiliselt töösuhe, minna üle töölepingule. Tööinspektsioon eelistab, et valik tehakse enne, kui probleem jõuab vaidluseni. Töölepingu kohta loe lähemalt: „Töölepingutest lähemalt".
Kuidas Agrello aitab
Käsundus- ja töövõtulepingute haldamine muutub keeruliseks siis, kui lepinguid on palju ja need vajavad regulaarset uuendamist. Ühe uuenduslaine käigus kümme lepingut käsitsi muuta on tülikas ja veaohtlik.
Agrellos saad luua käsundus- ja töövõtulepingu mallid dünaamiliste väljadega — nimi, töö kirjeldus, tähtaeg, tasu — mis täidetakse igal korral eraldi. Malli muutmine uuendab aluse kõikide uute lepingute jaoks. Lepingud saadetakse allkirjastamiseks Smart-ID, Mobiil-ID või Agrello allkirjaga, ilma prindi-skaneeri-meili tsüklita.
Kui sul on kümmekond käsunduslepingut, mis vajavad enne detsembrit ülevaatamist, on hea koht alustada malli korrastamisest — nii on iga järgmine leping kohe õiges formaadis. Kuidas lepinguprotsessi meeskonnas struktureerida, kirjeldab „Lepinguprotsesside standardiseerimine — kuidas vältida kaost meeskonna kasvades".
Direktiiv annab tähtaja. Eesti õigus annab põhjuse tegutseda juba täna. Novembris kiirustades tehtud lepinguuuendused on alati kallimad kui suvel rahulikult tehtud audit.
Vaata Agrello käsunduslepingu ja töövõtulepingu malle → Alusta tasuta
KKK — korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on käsunduslepingul ja töövõtulepingul?
Käsundusleping reguleerib tegevust — osutad teenust, teed tööd. Töövõtuleping reguleerib tulemust — valmistad konkreetse asja või teostad konkreetse töö. Mõlemad tuginevad võlaõigusseadusele ja kumbki ei ole tööleping. Praktikas on piir sageli hägune. Kõige olulisem on see, et kumbki ei kaitse töösuhte eelduse eest, kui koostöö iseloom on faktiliselt töösuhe. Loe lähemalt: käsundusleping ja töövõtuleping.
Kas direktiiv puudutab mind ka siis, kui mu ettevõte ei ole platvorm?
Otseselt mitte — direktiiv on suunatud digitaalsetele tööplatvormidele. Aga kaudselt puudutab see kõiki Eesti ettevõtteid: direktiiv suurendab survet käsunduslepinguid täpsemalt kontrollida ja Eesti TLS §1 tööeeldus kehtib juba täna, ilma direktiivita.
Mis juhtub, kui Tööinspektsioon leiab probleemi?
Inspektsioon saab algatada menetluse, mille käigus hinnatakse, kas koostöö iseloom vastab lepingu vormile. Kui leitakse, et tegemist on töösuhte tunnustega, võidakse nõuda lepingute muutmist, ümberklassifitseerimist ja tagasiulatuvate maksukohustuste tasumist. Loe lähemalt, kuidas dokumente ja allkirju Tööinspektsiooni kontrolli puhuks korras hoida: „Korras dokumendid ja tõendatav allkiri".
Kas käsundusleping on üldse hea valik?
Jah — kui see vastab tegelikule koostöö iseloomule. Lühiajaline projekt, konkreetne tulemus, iseseisev töövõtja — siis on käsundus- või töövõtuleping õige valik. Probleem tekib ainult siis, kui lepinguvormile on pandud pealiskiri, mis ei vasta tegelikkusele.
Kas ma pean praegused lepingud enne detsembrit 2026 tingimata muutma?
Direktiiv ise ei ole tagasiulatuv — uued reeglid kehtivad platvormitöötajatele alates 2. detsembrist 2026. Aga TLS §1 kehtib juba täna ja Tööinspektsioon saab olemasolevate lepingutega seotud vaidlusi lahendada praegu. Direktiiv ei ole seega ainus põhjus tegutsemiseks.
Kas EU palgaläbipaistvuse direktiiv on sellega seotud?
Need on kaks eraldi direktiivi, aga mõlemad puudutavad 2026. aastal töösuhete korraldust. Palgaläbipaistvuse direktiiv kohustab tööandjaid avalikustama palgainfot ja vastama töötajate palgaküsimustele — see puudutab töötajaid, mitte käsunduslepinguga inimesi. Loe lähemalt: „EU palgaläbipaistvuse direktiiv 2026".
Valmis alustama?
Liitu Agrelloga ja halda oma lepinguid nutikalt.