Tööinspektsiooni kontroll võib tunduda esialgu hirmutav, kuid korralik dokumentatsioon ja allkirjade tõendatavus aitavad muuta selle protsessi sujuvaks ja probleemivabaks. Selles artiklis selgitame, millised tööalased dokumendid peavad olema tööandjal töötajatega sõlmitud, mis rolli need dokumendid mängivad Tööinspektsiooni kontrollil ning miks pole pelgalt dokumendi olemasolu piisav – oluline on ka allkirjade usaldusväärsus ja auditeeritav ajalugu.
Käsundusleping on üks kolmes lepingu liigist, mis tihti leiavad kasutust töö tegemisel. Käsundileping on leping, mille alusel üks isik (käsundiandja) annab teisele isikule (käsundisaajale) ülesande (käsundi) teostamiseks. Käsundisaaja kohustub selle ülesande täitma parima oskuse ja hoolsusega. Erinevalt töövõtu lepingust ei pruugi see tingimata viia konkreetse tulemuse saavutamiseni, ehk käsunduslepingu keskmes on teenuse osutamine, mitte kindel tulemus. Käsundus lepingut reguleerib nii nagu töövõtu lepingutki Võlaõigus seadus.
Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvate õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele teabele ja oskusteabele.
Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Litsentsilepingu õiguslik definitsioon määratleb selle lepinguliigile omased tunnused, mille abil saab eristada seda teistest kasutuslepingutest. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Liisinguleping on segatüübiline leping, mis koosneb kasutus-, võõrandamis- ja käsunduslepingu elementidest, kuid eelkõige on tegemist krediidilepinguga. Liisingulepingut eristab lepingu eseme spetsiifiline riskide jaotus liisinguandja ja liisinguvõtja vahel. Liisinguandja peamine kohustus on tagada liisinguvõtjale rahalised vahendid asja soetamiseks.
Leping on tehing kahe või enama inimese (lepingu poole) vahel, milles lepingupooled lubavad või mõlemad lepingupooled lubavad midagi teha või tegemata jätta. Lepingu sisuks on mõlema poole vahel kokku lepitud tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused.